Esimene kevadine maitsetaim 09. apr

piret.indlo · Kommentaarid: 0
Murulauku hakati kultuurtaimena kasvatama keskajal, kuigi märgid selle kasutamisest ulatuvad 5000 aasta taha. Vanas-Hiinas tunti murulauku juba 3000 aastat tagasi. Ta oli oma harilikust sibulast mahedama maitse tõttu hinnatud maitsetaim.
Ravimtaimena kasutati mürgistuste leevendamiseks ja verejooksu raviks. Läänemaailma kulinaariasse jõudis murulauk tänu Marco Polole.

Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Tema sibulamaitseliste peenestatud lehtede ja võrsetega saab maitsestada kala, kartuleid, suppe, võileibu ja munaroogasid. Murulauk sisaldab palju C-vitamiini ja seepärast on teda õigem tarbida värskelt.

Murulaugu väävlisisalduse tõttu saab taimest valmistatud leotist kasutada aiakahjurite, hallituse ja jahukaste tõrjes.

Murulaugu lillad õisikud tõmbavad aias ligi mesilasi.

Murulaugu ravitoime on üsna sarnane küüslaugu omaga, kuid nõrgem. Tänu eeterlike õlide suurele sisaldusele mõjub murulauk seedimist soodustavalt ja vererõhku alandavalt. Murulaugus leidub ka A- ja C-vitamiini, ohtralt kaltsiumi ja rauda ning vähesel määral väävlit. Kuna murulauku tarbitakse reeglina väikestes kogustes, ei kujuta taimes sisalduv väävel endast inimesele ohtu.

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk