Palju õnne, Eestimaa!
24. veebruar 2024

Loe lisaks »

Head uut aastat!
1. jaanuar 2024

     Imeliste olemiste, vaiksete mõtiskluste, hingesoojust, vaimuvalgust ja armastust täis uut aastat!              

Loe lisaks »

Isadepäev!
10. november 2023

                                                       Hommikul, kui ärkan üles,                                                                                                                jooksen isa juurde ma.                                                            Tema pehmes, soojas süles
hea on päeva alata.
Kui on ilmad vihmahallid,
päike peidus pilve all,
isa süles soojad kallid,
päike silmades on tal. 


Alloleval pildil on kõik isad ja lapsed, kes täna Ilmapuu Waldorflasteaia Vikerkaarerühmas isadepäeva tähistasid:) Aitäh, armsad isad! Imelisi olemisi ja kallite kogemisi igasse päeva!


















Loe lisaks »

Palju õnne sünnipäevaks!
1. november 2023

                                                        Hip-hip, hurraa!

Meie lasteaed on juba toredas teismeeas- 13 aastat nooreks saanuna oleme ikka vahvad ja lustakad, aga juba ka natuke tarkust kogunud ja elu kogenud. 

                                                     Palju, palju õnne meile!


90 Palju nne_Happy birthday ideas  happy birthday birthday happy


Loe lisaks »

Head uut (õppe)aastat!
2. september 2023

Loe lisaks »

Palju õnne, armas Eesti!
25. veebruar 2023

Imeilusa haldjapere, kus on nii lasteaia, meie rühmade kui ka kõigi seni koosveedetud aastate haldjad, hoidva ja kaitsva tiiva all tähistasime Eesti Vabariigi 105 aastapäeva saabumist piduliku lõunalauaga, kus ei puudunud ka lipuehteis magusa-amps. 

Palju õnne ja hoitud olemist, armas Eestimaa!

Loe lisaks »

Emadepäev 2022
8. mai 2022



Loe lisaks »

Uus aasta 2022
9. jaanuar 2022

Taaskord jõudsid jõulud ja kohe tema järel ka uus aasta... Soovime meie lasteaiale, meie armsatele peredele ja kõigile, kes meiega- imelist sisemiselt rahulikku uut aastaringi! 



Loe lisaks »

Sügisene väljasõit
7. oktoober 2021

Traditsioonid on toredad!
Meil on oma lasteaia-perega üks traditsioon käia sügiseti kodust kaugemal päris-eluga tutvumas. See on elu ja olu, mis oma toimimises on hoidev ja loodusega käsikäes toimiv.
Sedakorda olime juba teist korda külas Rüüsöödi talus, kus saime tutvust teha lammaste, ponide, angooraküülikute, jooksupartide, agility-koeraga. Ja muidugi pidada ka piknikku ning maitsta perenaise pakutud värskelt oma õuntest pressitud sooja ingveri-kaneeli-õunamahla.
Hommik täis emotsioone ja elevust, kuid kõigi meel rahul ja täidetud. Aitäh!

Loe lisaks »

Advendiaeg algas
1. detsember 2020

Imeline, harras ja küünlavalgust täis advendiaeg on taas käes. 

Meie tähistame seda advendiringis e spiraalis tulede süütamisega vaikuses ja mõtluses.

See aasta siis sedamoodi, et mitte kogu perega olemiseks, kuid siiski kaunilt oma sisemist valgust äratades.


Imesid täis rahulikku jõuluootust!


Loe lisaks »

Palju õnne!
2. november 2020

Loe lisaks »

See aasta tuli kevad teisiti...
11. aprill 2020

Which Restaurants Are Open on Easter Sunday 2019 McDonalds IHOP

Loe lisaks »

Sõbrapäev
15. veebruar 2020


Loe lisaks »

Jõulud jõudsid
26. detsember 2019

Loe lisaks »

Advendiaeg
1. detsember 2019

Tasa, tasa, jõulukellad kajavad.....
Ongi käes see imeline, hardust ja rõõmu täis advendiaeg. Aeg vaadata endasse ja enda ümber, märgata ja kuulata, tunda ja tunnetada, kui imeline on see aeg, see maailm. 

Advent on kuulamine- et mõista ennast, tuleb osata end sisemiselt kuulata-mida ma soovin, mida ma vajan. 

Advent on ettevalmistus-puhastame hingeruumi, mõtleme armsatele inimestele enda ümber soovides neid rõõmustada kingitustega.
Advent on ootamine- ootus, aga ka tagasitõmbumine, enesevalitsemine.
Advent on sisemise tule äratamine pimedaimal ajal, mis aitab meil sellest ajast läbi tulla rahus ja sisemises tarkuses.

Armastust ja valgust, soojust ja helgust täis ootuseaega meile kõigile!


Loe lisaks »

Sügisene väljasõit Rüüsöödile
29. september 2019

Loe lisaks »

Head uut aastat!
3. jaanuar 2019

Loe lisaks »

Palju õnne sünnipäevaks!
1. november 2018

Loe lisaks »

Soovime teile suvist pillerkaart
18. juuni 2018

Loe lisaks »

Enne, kui sain emaks - Leelo Tungal
12. mai 2018

Loe lisaks »

Palju õnne kallis Eestimaa
16. veebruar 2018

Kallim kingitus  -  Lydia Koidula

Loe lisaks »

Me soovime teile...
21. detsember 2017

Loe lisaks »

Tulest targem
17. november 2017

Loe lisaks »

Hurraaaa! Me saime 7 aastaseks!
1. november 2017

Loe lisaks »

Lapsepõlve reeglid
1. oktoober 2017

Kokkuvõte Dr. Helmut von Kügelgeni artiklist The Laws of Childhood
Helmut von Kügelgen
(14. detsember 1916 Tallinn25. veebruar 1998 Stuttgart) oli saksa antroposoofiline pedagoog. Ta töötas kolmkümmend aastat waldorfõpetajana ja oli Waldorflasteaedade Ühenduse - IASWECE asutajaliige.


Loe lisaks »

Sügisene Pahkla
22. september 2017

Loe lisaks »

Meie paneme nüüd plätud jalga ja lähme puhkama!
22. juuni 2017

Loe lisaks »

Suvepiknik
16. juuni 2017

Eile pidasime pisikest piknikku. Pool teekonda olime koos, siis jagunesime kaheks, vanemad lapsed tulid Stroomi randa pikemat teed mööda, noorematega läksime lühemat teed mööda randa, boonuseks saime "kõrge mäe" otsa ronida. Ilm oli igati ilus, sai süüa juua, mürada, joosta, hüpata, mängida.










































Loe lisaks »

Tegime 3 x korda
20. mai 2017

Loe lisaks »

Suhkrumusukallis EMME
9. mai 2017

Loe lisaks »

Lindude kortermaja Villeveres.
30. aprill 2017

Loe lisaks »

Esimene kevadine maitsetaim
9. aprill 2017

Loe lisaks »

Emakeelenädal
11. märts 2017

Loe lisaks »

Magus üllatus õpetajatele!
8. märts 2017

Loe lisaks »

Palju õnne kallis Eesti!
22. veebruar 2017

Loe lisaks »

Radokuu ja Pudrupöev
1. veebruar 2017

Loe lisaks »

Me soovime teile...
23. detsember 2016

Loe lisaks »

Advendiaeg
27. november 2016

Täna algas advendiaeg, see on jõuluootuse aeg. Meie kutsusime kõik pered advendiringi, kus iga laps sai endale ise jõuluvalguse süüdata.

Loe lisaks »

Hingedepäev
2. november 2016

Loe lisaks »

Puulehtede äravedu on tarbetu
13. oktoober 2016

Teadlaste arvates tuleks puulehed maha jätta või vajadusel kohapeal purustada, aga mitte ära vedada.

Loe lisaks »

Miikaeliaeg
9. oktoober 2016

Loe lisaks »

Teadlaste ÖÖ 2016...
26. september 2016

raames võivad lasteaialapsed 30. septembril osaleda Reaalkoolis toimuvates
töötubades lasteaia ja algkooli lastele kell 18.00 – 19.30
- töötoas leiutatakse ja tehakse katseid.
rohkem infot: http://www.teadlasteöö.ee/kava/tallinn

Loe lisaks »

Algab Lastevanemate Kool
23. september 2016

Loe lisaks »

Käisime Pahkla Camphilli Külas
21. september 2016

Sõitsime esmaspäeval Pahklasse külla.













Uudistamist oli palju. Peenramaal kasvasid vägevad porrulaugud ja kaunid peiulilled.
oli nii väikseid, kui suuri kõrvitsaid















ja mürakaid kaalikaid
 








kasvuhoones kasvasid viinmarjad, tomatid ja paprika




























põllul käis sõnnikuvedu












toimus lehmavaatlus
























nägime pulli ja pullvasikaid
























ja kodulinde














lõpetuseks väike piknikueine ja labürindiring













Suur tänu Pahkla rahvale - kes meid vastu võttis, Taisto bussile - kes meid sõidutas ja KIK-le, kes meie sõitu toetas.
Aitäh ka Ilmataadile, isegi päike piilus pilvevarjust välja!





























Loe lisaks »

Lastevanemate koosolek toimub 13. septembril algusega kell 17.30
4. september 2016

Loe lisaks »

Soovime teile trilli ja tralli ja suvist kukerpalli! Kohtume uuesti 8. augustil!
23. juuni 2016

Loe lisaks »

Pärnakuu
12. juuni 2016

Loe lisaks »

Waldorfnuku kursus toimub 17-19 juuni, Tuulemaa 12.
22. mai 2016


Loe lisaks »

Lehekuu on looduskaitsekuu...
9. mai 2016

Kuu jooksul keskendutakse peamiselt neljale teemale: hirmud looduses, inimese ja looduse suhe, rahvuspargid ning võõrliigid.

Üha rohkem kuuleme jutte inimeste hirmudest looduse ees. Hunt, karu, puugid, ämblikud, roomajad, mürgised taimed ja seened, uppumine laukasse, eksimishirm jms – kõik need hirmud hoiavad inimese loodusest eemal. Mõningad hirmud on juba iidsetest aegadest, nt essütaja, teised moodsa aja leiud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad, kas neil hirmudel on alust ning selgitavad kuidas nendega toime tulla.

Teise äärmusena kipuvad inimesed looduses toimuvasse liigselt sekkuma, teadmata, et nende heateona mõeldud abi võib hoopiski „karuteeneks“ osutuda. Kojutoodud nn hüljatud linnupojad, metskitsetalled, aga ka talvituvate veelindude toitmine ning muu taoline peegeldab samuti võõrdumist loodusest. Ekspertide kaasabil teavitame põhitõdesid, kuidas sellistes olukordades õigesti ning kohaselt käituda.

Inimene kujundab loodust ka liike ümber paigutades. Võõrliigid iseenesest ei ole tingimata halvad ning paljud neist, nagu nt hobukastan, on ilusad ning ohutud. Mure võõrliikidega tekib siis, kui nad hakkavad meie loodusesse sattudes võimust võtma ehk muutuvad invasiivseteks, nagu on juhtunud karuputkede ja kährikkoeraga. Tavaliselt võib invasiivseks muutuda üks võõrliik sajast – millised täpsemalt, saame samuti teada.

Meie looduse kõige iseloomulikumaid ning samas ka silmapaistvamaid tahke ilmestavad rahvuspargid - Eesti esindusalad. Neist vanim, Lahemaa saab tänavu 45 aastaseks. Täna teadvustatakse üha enam kogukonnapõhist loodushoidu – inimesteta, kes meie kaitsealadel elavad, ilma nende toetuse, kaasamõtlemiseta ei saa loodushoid olla kestlik.

Looduskaitsekuu üritused:
  • 9. - 13. maini toimuvad Tallinna parkides linnulauluhommikud
  • 12. mail räägitakse Öökulli akadeemias võõrliikidest ning looduse ohtlikkuse müütidest ja tegelikkusest
  • 15. mail külastab Looduse Omnibuss Ida-Virumaad
  • 19. mail esineb Öökulli akadeemias (Loodusmuuseum) Hendrik Relve
  • 19. mail toimub loodushariduspäev Tallinna koolide õpilastele
  • 19. mail toimub loodushariduspäev Koigi kooli õpilastele Norra-Oostriku allikatel
  • 21. mail toimub matk Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, matka juhib bioloog Hanno Zingel
  • 21. mail toimub matk ka Tabasalu maastikukaitsealal ja Pakri poolsaarel. Matka juhib bioloog Uudo Timm
  • 21. mail toimub matk Endla looduskaitsealale, matka juhib Tarmo Mikussaar
  • 21. mail korraldab Looduse Omnibuss retke Aegnale ja Muhu saarele, 22. mail viiakse kõik huvilised aga Naissaarele
  • 22. mail toimub loodusmuuseumis looduskaitsekuu perepäev
  • 3. juunil toimub loodushariduspäev Tallinna õpilastele Lahemaa rahvuspargis
  • 4. juunil korraldab loodusmuuseumi vanalinna päevade raames retked "Roheline linn"

  • Loe lisaks »

    Algab künniaeg...
    13. aprill 2016

    Loe lisaks »

    Pöörab kevade poole!
    19. märts 2016

    Loe lisaks »

    Tallinna Vaba Waldorfkool kutsub lapsevanemaid kursustele!
    2. märts 2016

    Loe lisaks »

    Palju õnne armas Eestimaa!
    22. veebruar 2016

    Loe lisaks »

    Teispäeval on liugupäev ehk vastlapäev!
    5. veebruar 2016

    Loe lisaks »

    Täna, 17. 01 on taliharjapäev.
    17. jaanuar 2016

    Loe lisaks »

    Soovime teile kuuselõhnalist, piparkoogimagusat ja päkapikupõnevat jõuluaega!
    23. detsember 2015

    Loe lisaks »

    Tatrajahust piparkoogitaigen!
    18. detsember 2015

    Ise tegime!

    Loe lisaks »

    Jõulukuu
    5. detsember 2015

    Loe lisaks »

    Teisipäev, 25.11, kannab Lambapäeva nime!
    21. november 2015

    Eesti rahvakalendris tähistab 25.11. kadripäeva. Katoliku pyhakult nime saanud tähtpäeval on siiski mitmeid põlisemaid nimesid nagu: lamba emäpäe, lammaste pyha, lambapäev ja määmise (mäimise) päev. Lambapäeva eelõhtut on Muhus kutsutud haneõhtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rõivis haned.

    Kyllap enamus eestlasi ytleb harjumuspäraselt edasi kadripäev ja kadrisandid, kuid need, kes tahakasid kasutada midagi päris oma, võiksid öelda haneõhtu, haned ja lambapäev.

    Hanepäevast algab tali ja karu läheb pessa. Sel päeval on vaadatud taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja taevasõel ennustavad talve ilmasid. Lambapäeva ymber olevad tormid aga toovad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmasid.

    Haned

    Hingedeaja sanditajad – mardid, hingesandid ja haned – kehastavad hingesid, kes ootavad pererahvalt anniks syya ja toovad omakorda õnnistust. Haned õnnistavad tavaliselt kariloomi ja kodulinde, aga ka peret. Koos õnnistusega loobitakse tubadesse põrandale vilja ja herneid.

    Sarnaselt Mulgimaa hingesantidele on haned heledas rõivas. Sageli moondatakse end linnuks või loomaks: haneks, kureks, karuks, sokuks või pulliks. Mõnel pool on varem haneks käinud yksnes mehed ja poisid, teisal yksnes naised. Hiljem pole osatud enam tavadest päriselt kinni pidada ja viimaks on see jäänud eeskätt laste asjaks.

    Hane joostakse, just nimelt joostakse, haneõhtul e 24.11. õhtul. Kihnus on aga lambapyha peetud kylaga kolm päeva järjest.

    Sajakonna aasta eest on elus olnud veel teinegi santimise tava – vanad vaesed naised või mehed on käinud paar päeva enne hanepäeva valgel ajal yksinda talust talusse ja palunud endale toidukraami, villa jms.

    Haned sageli laulavad ukse taga sisse laskmiseks, kuid see pole reegel. Pääsenud tuppa, lauldakse, mängitakse ja lyyakse pilli. Kui hanesid kostitatakse söögi ja andidega, jagavad nad õnnistust.

    Maa eri paigus on jagatud erinevaid ande: herneid, ube, leiba, vorsti, käkki, karaskit, pähkleid, õunu, villu jm. Mõnel pool on pakutud hanedele tares syya ja antud ande kaasagi. Mõnel pool on antud yksnes kaasa.

    Haned mitte yksnes ei soovi õnne, vaid ka annavad tervist. Kuuse-, kadaka- vm oksaga lyyakse pererahvast, soovides: tervist, tervist, tervist! Sageli on löödud just pähe. Seda taiga on nimetatud ka hanede andmiseks.

    Kui hanesid ei lasta tuppa või nad jäetakse kostitamata, saab ihne pererahvas sajatada. Nii nagu hanede õnnistusse nii ka sajatuste väesse on usutud ja seda peljatud. Ysna tavaline on olnud seegi, et sisselaskmisest keeldunud talu õues tehti pahandust: kuhjati ukse ette puuriit või kola, pöörati reed kummuli, lasti sead laudast välja jms.

    Lamba emapäev ja mäimine

    Laut, loomad ja eeskätt lambad on haneõhtu ja järgneva lambapyha yhed peategelased. Mõnel pool on pandud hanede toodud vitsakimp õnnistuseks lambalauta lae alla. Maa idapoolses osas on aga pea kaasajani säilinud tava lambapyha hommikul ukse taga mäimas ehk määgimas käia. Ilma määgimata pole sel päeval kylalisi tuppagi lastud.

    Kadrinapäeva hommikul pidi ukse taga mäima. Seest öeldi: “Talle, talleke, tule sisse!” Mäimas käisid nii vanad kui noored. Siis pidi palju lambaid saama see, kelle juurde mäijad tulid. Kõdavere

    infoallikas: http://www.maavald.ee/maausk/maausust/sirvide-koostamisest/#pyha-3

    Loe lisaks »

    Hingekuu
    10. november 2015


    Loe lisaks »

    Kutse loengule! "Lapse arengujooned"
    8. november 2015

    Loe lisaks »

    Palju õnne! Me saime 5 aastaseks!
    1. november 2015


    Loe lisaks »

    Tallinnas alustab tegutsemist Waldorfpedagoogika Seminar
    24. oktoober 2015

    Loe lisaks »

    Porikuu
    11. oktoober 2015


    Loe lisaks »

    Keila Lastehoid Läte kutsub loengusse
    30. september 2015

    Loe lisaks »

    Sügisene väljasõit Pahkla Camphilli Külla
    29. september 2015

    Loe lisaks »

    Lastevanemate koosolek toimub 9. septembril kell 18.00
    2. september 2015


    Loe lisaks »

    Algas tähesadu!
    10. august 2015

    Loe lisaks »

    Soovime teile trilli ja tralli ja suvist kukerpalli! Kohtume 10. augustil!
    26. juuni 2015

    Loe lisaks »

    Waldorfnuku kursus, 19-21. juuni Rakveres
    9. juuni 2015


    Loe lisaks »

    Suvisted...
    23. mai 2015

    Loe lisaks »

    Taevasinist...
    9. mai 2015

    Loe lisaks »

    Käes on õiekuu
    2. mai 2015



    Loe lisaks »

    Tööpakkumine lasteaiaõpetajale
    15. aprill 2015

    Ilmapuu Waldorflasteaed kuulutab välja konkursi  lasteaiaõpetaja ametikohale tööleasumisega 2015. aasta augustis.
    Ootame konkursile inimesi, kellel on vastavus kvalifikatsiooninõuetele ning huvi waldorfpedagoogika vastu.
    Palun avaldus ja CV saata e-posti aadressile info@ilmapuulasteaed.eu hiljemalt 18.05.2015.

    Loe lisaks »

    Munapüha 05. aprill
    4. aprill 2015


    Loe lisaks »

    Kevadine pööripäev
    21. märts 2015

    Kevadine pööripäev tähistab astronoomilise kevade algust. Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem.

    Kevad tuleb igal aastal teisiti. Nelja aasta eest kattis kevadisel pööripäeval Maavalda paks lumevaip. Kolme aasta eest oli kiivitaja jaoks mätas juba paljas ning esimesed lõokesed, kuldnokad ja kiivitajad kohal. Yle-eelisel aastal kestis jäine ja lumine tali mahlakuuni. Tänavu oleme nautinud juba sooja kevadet, liblikalendu ning lõokese- ja kiivitaja rõõmsaid hääli.

    Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Päev pöörab kaks korda aastas - talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu. Täna on see päev, kui valget ja pimedat aega on yhepalju.


    http://www.maavald.ee/uudised/pyhad/4843-200310227-2014-tuul-teeb-pooripaeval-pesa

    Loe lisaks »

    14. märts - Emakeelepäev
    9. märts 2015


    Loe lisaks »

    See väike maa - Leelo Tungal
    23. veebruar 2015

    Loe lisaks »

    Vahel vaatame taevasse...
    4. veebruar 2015


    Loe lisaks »

    Seminari kutse!
    31. jaanuar 2015


    Loe lisaks »

    Südakuu
    11. jaanuar 2015


    Loe lisaks »

    Jõulusoov...
    23. detsember 2014

    Kogu lasteaiapere soovib teile lumememmevalget, piparkoogimagusat, kuuseokkalõhnalist, säraküünlasäravat ja päkapikupõnevat pühadeaega!

    Loe lisaks »

    Jõuluaeg
    7. detsember 2014


    Loe lisaks »

    Hingedeaeg
    9. november 2014

    Loe lisaks »

    HURRRAAAA! MEIL ON SÜNNIPÄEV! BLIU ONE SNNIUNNIÜNIINNIPÄVAGZ!
    1. november 2014

    Öökull imes pliiatsiotsa ja mõistatas, mismoodi tuleks küll kirjutada sõna "sünnipäev". 

    "Oskad sa, Puhh, lugeda?" küsis ta veidi rahutult. "Mul on seal väljas sildid koputamise ja kõlistamise kohta - Christopher Robin kirjutas need. Oskad sa neid lugeda?" 
    "Christopher Robin ütles mulle, mis sinna on kirjutatud, ja siis ma oskasin küll."
    "Ahah, hästi. Eks ma siis jälle ütlen sulle, mida ma siia purgi peale kirjutan, ja siis võid sa seda kah lugeda." Niisiis asuski Öökull tööle...ja siin, näete, ongi nüüd see, mis ta sinna kirjutas:
    BLIU ONE SNNIUNNIÜNIINNIPÄVAGZ
    Puhh vahtis ja imetles.
    "Kirjutasin lihtsalt, et "Palju õnne sünnipäevaks"," tähendas Öökull otsekui noka otsast.
    "Kaunikesti pikk teine," tähendas Puhh, kellele Öökulli kirjakunst oli sügavat mõju avaldanud.
    "Noh, tegelikult ma muidugi kirjutasin, et "Väga palju õnne sünnipäevaks soovib Puhh". Loomulikult kulub päris hulk pliiatsit, et niisugust pikk asja kirja panna."
    "Arusaadav," lausus Puhh.

    Loe lisaks »

    Miikaeliaja nukuetendus
    17. oktoober 2014


    Loe lisaks »

    Käes on Miikaeliaeg
    10. oktoober 2014


    Loe lisaks »

    Pahkla Camphilli Küla's lõikuskuud uurimas
    19. september 2014

    Loe lisaks »

    Tartu Waldorfpedagoogika Seminari kava sügis 2014/2015
    9. september 2014


    Loe lisaks »

    Lastevanemate koosolek toimub 10. septembril
    6. september 2014

    Loe lisaks »

    Käsikäes aastaringiga - esimene rukkiemapäev (10.08.)
    11. august 2014

    10. põimukuud (10.08) on esimene rukkiemapäev ehk tulepäev, rahvakalendris tuntud kui lauritsapäev.
    Tulepäevast kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on sel päeval hoopis koldesse vett piserdatud ja pang vee ja vihaga ahju otsa pandud. Pesu pesemine tulepäeval täidab sama ylesannet. Mõnel pool on sel päeval korstnaid pyhitud.
    Loonas toimub teinegi muutus. Õunale ja kartulile luuakse maitse ja siitpeale on täisluba neid syya.

    Kolm päeva enne ja kolm pärast esimest rukki emapäeva on õige aeg rukist kylvata. Seda eeskätt põhjapool. Samuti peab nüüdseks laisalgi mehel esimene rukkirehi yleval olema. See tähendab, et uudsevili on juba käes. Aga põllule ei maksa rukkiemapäeval minna. Ehk tasuks hoopis aeg maha võtta, et kasvõi mõttes tänada loonat ja miks mitte ka põllumeest.


    Rukkiema
    tuleks mõista kui rukkihaldjat - rukki hoidjat, rukkivaimu. Emal on siinkohal siiski ka muid tähendusvarjundeid nagu näiteks algus, tugi, põhi ja hoidja.

    allikas: http://maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=454&op=lugu

    Loe lisaks »

    Sinikollapunaserohelist suve kõigile ja kohtume 11. augustil!
    25. juuni 2014


    Loe lisaks »

    Sõnajalaõit otsima!
    12. juuni 2014


    Loe lisaks »

    Nelipühad (suvistepühad, kasepühad) - liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, sel aastal 8. juunil
    3. juuni 2014


    Loe lisaks »

    Waldorfnuku kursus, 13.-15. juuni Keilas
    24. mai 2014

    Loe lisaks »

    Kogupere konverents Rosmal 24. mai 2014
    19. mai 2014

    Rosma pere kutsub taas kõiki huvilisi kogupere konverentsile. Sel korral on kõne all koostöös ja kuulatakse põnevaid mõtteid põnevatelt külalistelt. Mängitakse mänge, süüakse hääd sööki ja suheldakse.

    Päeva lõpetavad helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker.
    Osalemissoov saatke aaderssile: johannes@neti.ee
    Rohkem infot http://rosma.edu.ee/wp/kogupere-konverents-rosmal-24-mai-2014/

    Loe lisaks »

    Enne, kui sain emaks - Leelo Tungal
    5. mai 2014

    Enne, kui sain emaks, tegin ja sõin sooja toitu. Mul olid ilma plekkideta riided. Mul oli vaikseid telefonivestlusi.
    Enne, kui sain emaks, magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin. Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.
    Enne, kui sain emaks, koristasin iga päev. Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud  unelaulu sõnu.

    Enne, kui sain emaks, ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte. Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

    Enne, kui sain emaks, ei olnud minu peale kunagi oksendatud, kakatud, sülitatud, hammustatud, pissitud ega näpistatud väikeste sõrmedega.

    Enne, kui sain emaks, oli mul täiuslik enesevalitsemine - mõtete ja keha kontroll. Magasin kogu öö.
    Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti. Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud. Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle. Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

    Enne, kui sain emaks, ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna. Ei olnud kunagi tundud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära võtta.

    Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju. Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada. Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.

    Enne, kui sain emaks, ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool. Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

    Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel. Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.
    Enne, kui sain emaks,
    ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.

    Ei olnud kunagi tundnud seda soojust, rõõmu, armastust, südamevalu, imetlust või rahulolu, mida emadus tekitab.

    Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda...

    Loe lisaks »

    Lapse tunded
    22. aprill 2014

    Loe lisaks »

    Kirjumirjuvärviline munapüha
    20. aprill 2014

    Munapyha on esimesel täiskuu pyhapäeval peale kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On looduse ja elujõu tärkamise aeg.
    Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning yhtlasi märk sellest. Kevadpyha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapyhal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. (Muna)pyha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik.
    Kõneldakse, et munapyha hommikul päike taevas mängib, kiigub ehk hällytäb. Et seda näha, tõustakse hästi vara ja minnakse välja võimalikult kõrgesse kohta päikesetõusu vaatama. Sellelgi taval on sygavam põhi – kes tõuseb enne päeva ja näeb selle tõusu, saab osa päevatera jõust.
    Lõuna- ja Lääne-Eestis algab munapyhal kiigeaeg. Kiikumine puhastab inimest sisemiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea käekäigu.
    Muna on korraga toit, väeese ja märk elujõust ning maailma loomisest. Varem on paljud põhjarahvad korjanud kevadel linnumune toiduks. Napib ju looduses sel ajal muud toitu ja koju tagasi saabunud lindude munad aitavad inimesel hinge sees hoida. Oluline on märkida, et samas jälgiti väga hoolikalt, et pesa või linnupoegi ei kahjustataks. Neile ei lubatud hambaid näidata (peale hingata).
    Kometalitus:
    Teine munadega seotud komme oli munade tiksutamine: kaks muna löödi kokku. Kelle muna katki läks, see pidi oma muna andma teisele. Tiksutamise juures oli ka rida tingimisi:
    1) Muna ei tohtinud olla puumuna.
    2) Muna otsad ei tohtinud olla kõva ainega kaetud.
    3) Mõlemad lööjad pidid lööma yhesuguse munaotsaga.
    Kodavere
    allikas: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=458&op=lugu

    Loe lisaks »

    Vaikne nädal
    14. aprill 2014

    ehk suur nädal, suuripyhäd, suuripyhi.

    Loe lisaks »

    Kas laps peab vanemate sõna kuulama? Artikkel Maie Tuuliku sulest
    7. aprill 2014

    Sõnakuulmine on vahend, mitte eesmärk omaette. Kui laps õpib vastu võtma väljastpoolt tulevaid käske, juhiseid ja keelde ning neid järgima, siis aktiveerub tema närvisüsteemi see osa, mida laps vajab iseennast käskides ja keelates

    Loe lisaks »

    Kevadet püüdmas...
    1. aprill 2014

    Väike koerliblikas (Aglais urticae)

    Koerliblikas ilmub kevadel nähtavale juba esimeste soojade ilmade saabudes, kui päike on tema talvitumiskoha üles soojendanud. Ta on üks nendest liblikaliikidest, kes elavad talve üle valmikuna pugedes enne külmade saabumist sügisel majalaudade vahele või aiapragudesse, kuuri või pööningule.

    Koerliblikat esineb igal pool, kus leidub nõgeseid röövikute toiduks. Eriti sagedasti näeb teda elamute ümbruses. Emane liblikas muneb munad nõgeselehtedele ning munadest arenevad röövikud, kes nõgestest end täis söövad ning nukkuma roomavad. Nukud ripuvad tavaliselt aiaplankude ja kivide küljes. Nukust kooruvad ilusad tiibadega valmikud. Esimene põlvkond liblikaid, kes juba märtsis ringi lendab, elab tavaliselt mai keskpaigani. Teine põlvkond alustab lendamist juunis ja kolmas põlvkond juuli lõpus. Viimane põlvkond võib ilusate ilmade jätkudes lennata kuni septembri lõpuni ning seejärel poevad nad talvekülmade eest peitu, et järgmisel kevadel uuesti lendu jätkata.

    Loe lisaks »

    Mõtteid mängust
    15. märts 2014

    Mida on vaja, et mängida? Tegelikult mitte midagi või kui täpsem olla, siis olulised on kolm komponenti: mängija, mõte-idee ja tahe.
    Kirjeldan nüüd mängu, mida ma vaatlesin rühmas nädal tagasi. Mängu pealkirjaks paneksin "Lumega talve päästmine draakonite käest", teemaks andis inspiratsiooni käesolev talv ja nädala muinasjutt: istun mina rühmatoas ja heegeldan ning korraga vaatan, et lapsed kõnnivad kikivarvul toas ring ja arutavad omavahel, et nüüd ei jää muud midagi üle, kui tuleb minna ja lumega talv draakonite käest ära päästa. Nad lendasid Päikese planeedile ja Sinisele planeedile, kust leidsid musta lund. Vahepeal valmistasid Laboratooriumis võlujooki, mis paneb draakonid magama, draakoniteks oli sinine kaltsuvaip. Minul oli väga huvitav ja lõbus, tundisn ennast nagu ulmefilmis. Kusjuures see mäng kestis järjepanu pool tundi, mänguvahendiks oli puust tops, mille sees võlujook oli.
    Teine kogemus: heegeldan jälle rühmas kaltsuvaipa ja üks tüdruk puges korraga vaiba alt pea ees välja, endal nägu nalja täis. Proovis kohe uuesti, seekord tulid vaiba alt esimesena välja jalad. Ja nii mitu korda järjest. Ja kus tegijaid, seal nägijad. Natukese aja pärast oli tooli taga järjekord ja vaiba alt vupsas järjepanu lapsi välja, kord pea, siis jalad ees, küll kõhuli ja seejärel selili.
    Kolmas kogemus: praktikandid viisid rühmas läbi liikumismänge- linnu teemalisi. Lastel oli huvitav ja lõbus, nad õppisid mängureegleid, said lindude moodi lennata, tuletasid meelde linnunimesid ja olid väga tähelepanelikud. Vahemärkusena veel, et alguses kaks tüdrukut ei tahtnud mängima tulla ning minu küsimuse peale "miks nad linnumängu ei tule mängima" vastasid nemad "me oleme praegu koopaoravad". Kui mängud olid ära mängitud, siis osad lapsed küsisid "mida me nüüd mängime, mida me nüüd teeme?". Seda küsimust kuuldes mõtlesin ma, et kas ongi nii, kui laste päevad on tihedalt ära organiseeritud või sisustatud, kasvavad nad suureks, ja nende sisse jääbki küsimus "mida ma nüüd teen?", nende endi tahe on nõrk ja ootus ja lootus on teiste peal.

    Loe lisaks »

    Artikkel unest.
    10. märts 2014

    Mõningaid selgitusi õpetajatele ja lapsevanematele lapse une kohta annab psühholoog Tõnu Ots Õpetajate Lehes

    Loe lisaks »

    MIS MEIL KAUNIS, MIS MEIL KALLIS
    22. veebruar 2014


    Loe lisaks »

    Nuku meisterdamise töötoas valminud nukupere!
    8. veebruar 2014


    Loe lisaks »

    Erakool Läte lastevanemate kooli loengud
    3. veebruar 2014

    Loe lisaks »

    Taevased lasteaiad
    29. jaanuar 2014

    Astronoomid teatasid avastusest, et Orioni niiöelda mõõga läheduses hägusa laiguna paistev udukogu peidab endas tegelikult suurt hulka lustlikke tähelapsukesi. Chris Davis Hawaii saartel paiknevast astronoomia ühendkeskusest (Joint Astronomy Center) ütles, et teiste niinimetatud tähelasteaedadega võrreldes valitseb äsja avastatus üsna suur korralagedus ja ülerahvastatus. Noored tähed pritsivad gaasilise vesiniku jugasid miljardite ja miljardite kilomeetrite kaugusele maailmaruumi.

    Loe lisaks »

    Waldorfseminar kevadsemestri kava
    27. jaanuar 2014


    Loe lisaks »

    Lihtsad, põhilised väärtused:
    27. jaanuar 2014

    Loe lisaks »

    Lavastusnuku meisterdamise töötuba 30. jaanuaril
    18. jaanuar 2014

    30.01 kl 18.00-20.00 on vanematel võimalus osaleda Hans –Pärtli ja Elsa ema Ingridi poolt läbiviidaval nukuõmblemise kursusel. Esimese nuku teeme lasteaeda, lastele mängimiseks .Huvilistel palun osalemisest teada anda oma rühma kasvatajale .



    Loe lisaks »

    Michaela Glöckleri loeng 23. jaanuaril
    18. jaanuar 2014

    Loe lisaks »

    Täna me nägime...
    6. jaanuar 2014



    ja lisaks luigevaatlusele tegime ka ühiskondlikku kasulikku tööd - korjasime mererannast prahti kokku.

    Loe lisaks »

    Me soovime kõigile imelist pühadeaega ja rõõmu uude aastasse!
    26. detsember 2013

    Meie laste jõuluinglid!
    Meie laste jõuluinglid!

    Loe lisaks »

    Lasteaia üritused ja tähtpäevad...
    16. oktoober 2013

    on nüüd eraldi väljatoodud uudiste all.

    Loe lisaks »

    Rosma Koolituskeskuses (Põlva vald) algab 12. oktoobril Emmi Pikleri pedagoogika kursus "Väikelapse (0-3) areng ja vajadused"
    8. oktoober 2013

    Kursus koosneb  3 moodulist. Täpsem koolituse  info: http://rosma.edu.ee/wp/emmi-pikler-pedagoogika/

    Loe lisaks »

    MTÜ Ilmapuu Waldorflasteaia üldkoosolek toimub kolmapäeval, 09. oktoobril kella 18.00-19.00 Vikerkaare rühmaruumis.
    6. oktoober 2013

    Loe lisaks »

    Waldorfseminari sügissemestri kava
    10. september 2013

    AegKursuse teemaLäbiviijadKoht
    05.10
    Sissejuhatus antroposoofiasse
    Laulmine

    Jaanus Rooba
    Tiina Tinn
    Tallinna Waldorfkool
    Tuulemaa 12
    19.10
    Antroposoofiline meditsiin:
    tervis,ravimid ja teraapiad

    Ülle Pechter

    Tartu Maarja Kool
    Puiestee 126
    02.11
    Biodünaamiline põllumajandus
    (ülevaade ja praktilised viited)

    Arvo Purga
    Ülle Pechter

    Tartu Maarja Kool
    Puiestee 126
    16.11
    7 põhikunsti seoses inimolemuse liikmetega
    Eurütmia - liikumiskunst
    (kaasa sussid)
    Jaanus Rooba
    Katrin Vaik
    Tallinna Waldorfkool
    Tuulemaa 12
    30.11
    Waldorfpedagoogika: waldorfkooli lugu ja
    õppeplaan
    Meelis SügisTartu Maarja Kool
    Puiestee 126
    14.12
    Religioosse uuenduse liikumine:
    miks ja kuidas?
    Kati KolkTallinna Waldorfkool
    Tuulemaa 12

    Loe lisaks »

    Lastevanemate koosolek
    7. september 2013

    Loe lisaks »

    Mõned hetked kolmapäevast ehk kuidas meie lasteaias õpime
    31. august 2013

    Loe lisaks »

    22.-25. august Waldorf-suvepäevad Rosmal
    14. august 2013

    Eesti Vabade Waldorfkoolide ja Lasteaedade Ühendus koostöös Johannese Kooli ja Lasteaiaga Rosmal kutsuvad Sind 22.-25. augustini
    WALDORF-SUVEPÄEVADELE ROSMAL „Õpetajalt õpetajale, lapsevanemalt lapsevanemale - kogetud, jagatud ja toetatud teekond“
    . See suurepärane üritus ootab osa võtma nii lapsevanemaid, kasvatajaid, õpetajaid kui ravipedagooge. Lapsevanematele on eraldi töögrupp, mida koordineerivad Mati Valgepea Tartust ja Kalev Kaarna Rosmalt.

    Armas lapsevanem, kasvataja ja õpetaja! Oled oodatud oma mõtteid vahetama, uusi teadmisi saama ja küsimustele vastuseid leidma!
    Pealoengute teemaks on kõikides waldorfinitsiatiivides aktuaalne KOLLEGIAALNE JUHTIMINE. Loengutele järgnevad arutelud.

    Päevakava
    Registeerimine

    Loe lisaks »

    PEREPÄEV Tuulemaal
    5. juuni 2013

    Pereakadeemia avaüritus 8.juunil

    Loe lisaks »

    WALDORFNUKUKURSUS
    5. juuni 2013

    Rosmal, 14.-16.juuni

    Loe lisaks »

    Toit, ülioluline tänapäevase hariduse osa
    11. märts 2013

    Biodünaamilise aia- ja põllupidamise ning puhta koolitoidu loeng.

    Loe lisaks »

    Setoõhtu
    11. märts 2013

    Tähistamaks emakeelepäeva.

    Loe lisaks »

    Terve pere kool Viimsis
    6. märts 2013

    Teemaks kompimismeel

    Loe lisaks »

    Intuitiivpedagoogika kursus Eestis
    6. märts 2013

    Kursus toimub 08.-10.märts 2013 Tartus.

    Loe lisaks »

    Koolitused Tartus
    3. veebruar 2013

    Tartu Waldorfgümnaasium pakub koolitusi

    Loe lisaks »

    Lasteaias praktikandid!
    30. jaanuar 2013

    Lasteaias praktikandid Tallinna Pedagoogilisest Seminarist

    Loe lisaks »