Käes on õiekuu 02. mai

Aastaringi viiendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: lehekuu, lehtkuu, lehehakkamise kuu,

lehtemineku-kuu, õiekuue, toomekuu, suvistepyhakuu, suikuu, suvekuu ja kylvikuu.   Kuu

nimed kõnelevad loonas toimuvast.

Lehekuul puhkevad puudel-põõsastel lehed ja õiekuul õied, toomekuul lummavad õitsvad toomepuud ning kylvikuus tuleb teha enamus kylvitööd. Suvistepyhakuul on tavaliselt suvisted ja algab suvi.

Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud yle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas maius aasta kolmandat kuud ja oli pyhendatud kasvujumal Maiusele. Nelipyhikuu nimi on laenat kirikukalendrist.

Täiel jõul tärkav loond ja soojad ilmad hellitavad tänavu meeli juba mahlakuust saati. Pääsukesed on toonud varase päevasooja ning kuuldud on esimene kägu. Elu muutub aina mõnusamaks ja kergemaks. Samas on see põllupidajale kibekiire aeg, mis ei luba pikalt kevadet nautida. Vaid kylvitööde lõppu pyhitsev tõu- ehk suvistepyha toob rahulikuma aja.

allikas: http://www.maavald.ee/uudised/uudised/kuud/4875-lehekuu