Munapüha 05. aprill 04. apr

piret.indlo · Kommentaarid: 0
Munapyha ehk kiige- ja suur pyha on maarahva vana kevadpyha.
Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning yhtlasi märk sellest. Kevadpyha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapyhal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. (Muna)pyha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see pyha seal nii tähtis kui lõuna- ja lääne pool.
Kõneldakse, et munapyha hommikul päike taevas mängib, kiigub ehk hällytäb. Et seda näha, tõustakse hästi vara ja minnakse välja võimalikult kõrgesse kohta päikesetõusu vaatama. Sellelgi taval on sygavam põhi – kes tõuseb enne päeva ja näeb selle tõusu, saab osa päevatera jõust.
Mune värviti:
Punaseks – madararohujuurtega;
roheliseks – kivisamblaga;
kollaseks/rebuks – sibulakoortega.
Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide ja puukoorega.
Munakoksimine ehk triksimine, ehk tiksutamine: kelle muna jääb terveks, see saab teise muna endale. Võib mõelda enne koksimist valmis salamõtte. Kelle muna jäi terveks, selle mõte läks täide ja teise muna sai veel pealekauba. Sellist asja nimetati ragelemiseks.
Munaveeretus e. munaloomka on mäng, kus laudadest rennis või liivast kaldrajal veeretatakse kordamööda mune. Kelle muna vastu satutakse, selle oma saadakse endale.
Kui keegi tahab pidada munapyhi maarahva kombel, siis enne pyha tuleks koristada eluruumid, käia saunas ja värvida munad. Pyhadehommikul tervitada tõusvat päikest, olla heledas puhtas riides, puhata, koksida mune ja käia kiikumas.
allikas: http://www.maavald.ee/maausk/maarahva-pyhad/liikuvad-pyhad